Igaüks on olnud koosolekul, kus vaadatakse ekraanilt tulemusi. Numbrid on olemas, graafikud liiguvad ülespoole ja keegi ütleb enesekindlalt, mida peaks järgmisena tegema. Teised noogutavad. Otsus on tehtud.
Kui hiljem selgub, et oodatud tulemust ei saavutatud, otsitakse süüdlast.
Sellel lähenemisel on mitu puudujääki. Kui juht langetab otsuse ja teised lihtsalt kaasa noogutavad, siis on kõik teised laua ümber üleliigsed. Kui osalejad ei esita küsimusi ja ei paku alternatiive, siis viivad taolised koosolekud ettevõtte rappa.
Taolised olukorrad ei teki seepärast, et andmeid ei oleks. Vastupidi – andmeid on palju. Küsimus on selles, kuidas neid kasutatakse. Andmepõhine juhtimine ei tähenda, et ettevõttel on dashboard. See tähendab, et inimesed teevad paremaid otsuseid, sest nad mõistavad, mida andmed tegelikult ütlevad.
Kõige olulisem muutus toimub mõtlemises. Arvamuse asemel küsitakse: millistel andmetel see põhineb? Harjumuse asemel küsitakse: kas see päriselt töötab? Ja kui vastus ei ole selge, siis otsitakse vastust andmetest.
Andmepõhine kultuur peab jõudma iga töötajani
Kui ainult juhtkond vaatab numbreid, siis jääb organisatsioon aeglaseks. Info liigub üles, otsused tulevad alla ja iga väiksemgi küsimus ootab kellegi kinnitust. Selline mudel ei toimi hästi maailmas, kus muutused on kiired ja otsuseid tuleb teha iga päev.
Kui andmepõhine mõtlemine jõuab iga töötajani, muutub pilt. Müügiinimene näeb, millised tegevused viivad tehinguni. Tootmises saab töötaja aru, milline samm tekitab seisaku. Teeninduses on selge, milline tegevus parandab kliendi kogemust. Otsused sünnivad seal, kus töö päriselt toimub.
Hea raport ei ole see, mis näeb hea välja. Hea raport on see, mis aitab otsustada.
Iga juhtimisvaade peaks vastama kolmele küsimusele. Mis toimub? Miks see toimub? Ja mida peaks nüüd tegema? Kui nendele küsimustele vastust ei ole, siis ei aita ka kõige ilusam graafik.
See ei tähenda, et kõik muutub täiuslikuks. Ka andmete põhjal saab teha valesid järeldusi. Vahel vaadatakse liiga palju numbreid korraga ja oluline kaob ära. Vahel mõõdetakse seda, mida on lihtne mõõta, mitte seda, mis päriselt loeb. Vahel otsitakse andmetest kinnitust juba olemasolevale arvamusele.
Aruannete usaldamiseks peavad andmed olema korrektsed
Tegelik muutus ei alga tehnoloogiast. See algab sellest, et ettevõte otsustab, millised otsused on kõige olulisemad ning milliseid sisendeid on nende otsuste jaoks vaja. Kui see on selge, saab nende ümber ehitada mõõdikud, aruandluse ja tööprotsessid.
Sageli piisab sellest, kui alustada ühest valdkonnast. Müük, tootmine või kliendihaldus. Kui ühes kohas muutub otsustamine paremaks ja tulemused paranevad, tekib usaldus. Sealt saab edasi liikuda.
Lõpuks taandub kõik küsimusele, kas andmeid kasutatakse otsuste tegemiseks või kasutatakse neid tulemuste põhjendamiseks?
Kui andmed on päriselt osa igapäevasest otsustamisest ja kui iga töötaja saab nende põhjal tegutseda, siis ei ole andmepõhine kultuur enam moesõna. See on tööviis, mis annab ettevõttele kiiruse, selguse ja eelise.
Kui andmed kasutataks igapäevaseks otsustamiseks, siis on see soorituse juhtimine. Kui andmed on ainult tulemuse hindamiseks, on see tagajärgedega tegelemine.
Sellest tekibki vahe ettevõtete vahel, kes lihtsalt räägivad andmetest, ja nende vahel, kes päriselt andmete abil paremaid tulemusi saavutavad.