Andmepõhine kultuur põhineb ideel, et ettevõtte otsused tuginevad faktidele ja analüüsile, mitte pelgalt juhi kõhutundele või väljakujunenud harjumustele.
Andmetele tuginev arusaam suunab otsuste langetamist kõigil tasanditel – otsused ei toetu üksnes intuitiivsele kõhutundele või senisele tavale. See on mõtteviis, kus igas osakonnas ja meeskonnas on andmed hõlpsasti kättesaadavad ning neid kasutatakse järjepidevalt faktipõhiste otsuste tegemiseks. Pea kõik ärijuhid kinnitavad, et andmed on otsuste tegemisel olulised, kuid mida andmepõhine kultuur endast kujutab ning milline on tehisintellekti mõju andmepõhisele kultuurile?
Paljudes ettevõtetes kipub viimase sõna ütlema kõrgeima palgaga isiku arvamus ehk nn HiPPO (Highest Paid Person’s Opinion) isegi kui andmed viitavad vastupidisele. Niisugune autoriteedipõhine otsustamine võib pärssida ausat arutelu ja uusi ideid, sest töötajad ei julge andmetega vastu vaielda. Tegeliku andmekultuuri puhul on töötajad igal tasandil andmeteadlikud, oskavad küsida õigeid küsimusi ja tõlgendada tulemusi ärilisest vaatenurgast. Seejuures on oluline meeles pidada, et andmed ei asenda, vaid toetavad tervet mõistust.
Hea andmekultuur
Hea andmekultuuriga ettevõttes peab olema juhtkond ise eeskujuks ning kasutama otsustes järjekindlalt andmeid. Seejuures peab andmetel põhineva otsustamise viima rohujuure tasandile, et iga töötaja saaks oma sooritust ise hinnata. Sellisel juhul tekib soorituse ja tulemuse tagasisidering igal tasemel.
Aruandluses tähendab see, et ei piisa aruannete kättesaadavaks tegemisest juhtkonnale. Igale otsustustasandile on vaja soorituse jälgimise aruannet. See loob kogu organisatsioonile tooni, et otsuseid tehakse faktide, mitte pelgalt kõhutunde põhjal. Kuna iga kultuur koosneb tõekspidamistes ning harjumustest on nende kujundamiseks vaja teha jõupingutusi nagu koolitamine, aruandluse kasutamise harjutamine, mõõdikute defineerimine, eetika ja privaatsuse hindamine jne. Kõik need kokku loovad andmekulutuuri loomiseks vajaliku kirjaoskuse.
Tehisintellekti ajastul peab andmekultuur sisaldama enamat.
Andmekultuuri arendusvajadus
Tehisintellekti juurutamine on avanud täiendava vaatenurga andmepõhisele kultuurile. Siiani on strateegia ja taktika kujundatud inimeste peas ja töötajad on rakendanud andmeid strateegiast ja taktikast lähtuvate otsuste ellu viimiseks.
Tehisintellekti rakendamisel organisatsioonis on vaja hakata lisaks tehingute andmetele koguma ka eesmärke, väärtusi ja tõekspidamisi, mis sama palju otsuste aluseks nagu andmed. Ainult andmete alusel otsustamisel võib tehisintellekt teha otsuseid, mis on andmete kontekstis õige, kuid laiemas kontekstis valed. Tõekspidamised on kujunenud läbi kogemuse ning eetiliste hinnangute andmise.
Tehisintellekt on geenius väike laps, kellel puudub arusaam, mis on hea ja mis halb, mis on ettevõtte olemasolu suurem eesmärk. Tehisintellekti jaoks peab ära kirjeldama, mis on terve mõistus. See valdkond, mis on paljudes ettevõtetes täpselt kirjeldamata ning seepärast võib tehisintellekt teha arusaamatuid või lausa kahjulikke otsuseid.
Ainult andmetel põhineval otsustusele kaob paindlikkus. Andmeid peab kasutama otsuste aluseks koos valdkonnaspetsiifilise teadmise ja strateegilise mõtlemisega; peab aru saama, kes on sihtklient ja millist väärtust soovitakse pakkuda; peab olema aru saama, millistest põhimõtetest lähtuvalt seda kõike teha.
Kui automaatika on tark, ei piisa enam andmetest, automaatikale peab andma ka teadmisi.
Andmepõhine kultuur ei ole enam ainult “mõõdikud ja raportid”, vaid tehisintellekti ajastul peab ettevõte formaliseerima ka oma mõtlemise: eesmärgid, väärtused ja põhimõtted. Muidu teeb AI küll “õigeid” otsuseid andmete järgi, aga valesid otsuseid ettevõtte kontekstis.