2025 ei ole veel läbi, aga AI liikumise suund paistab selge.
Tehisintellekti turg püsib halastamatult dünaamiline.
Prognooside järgi kasvab globaalse AI-turu maht järgmise kümnendi jooksul umbes 40% aastas. Sellise mastaabiga kasv kujundab ümber turud, loob täiesti uusi turu segmente ja kirjutab ringi töö reeglid. Ja mis tehnoloogia sobiks selliseks muutuseks paremini kui transformer-mudelid (praeguse põlvkonna tehisintellektimudelite peamine lähenemine).
ChatGPT lammutab
ChatGPT on suurepärane näide sellest, kui palju loeb varajane turule sisenemine ja selge positsioneerimine. Vaatamata pidevatele uudistele, kuidas konkureerivad mudelid on arutlemises või koodi kirjutamises paremad, domineerib ChatGPT tegelikku kasutust. ChatGPT-l on umbes 800 miljonit iganädalast kasutajat AI teenuse turul, kus on kokku umbes üks miljard regulaarset AI kasutajat. Väidetavasti tervelt 92% Fortune 100 ettevõttest kasutavad ChatGPT-d sisemiselt. Ülejäänud kaheksa on tõenäoliselt tehnoloogiahiiglased, kes jooksutavad oma platvorme.
DeepSeek raputas sel aastal turgu ja võib nüüd olla tõusnud kolmandale kohale ChatGPT ja Gemini järel. Aga kuna AI-ettevõtted avaldavad kasutusstatistikat ebaregulaarselt, jäävad täpsed edetabelid ebaselgeks. Gemini, Perplexity ja Microsoft Copilot igaühe turuosa paistab olevat vähem kui 10%.
Selle aasta suurim kaotaja on Meta. Esimesel poolaastal ületas Meta korduvalt uudiskünnise hiiglaslike boonustega andmeteadlastele. Teisel poolaastal aga juba tippspetsialistide lahkumisega. Nüüd, aasta lõpus, ei kipu Metast üldse uudiseid tulema. See vaikus on andnud hoogu spekulatsioonidele, et Meta võib lõpetada Llama-mudelite avaldamise. Sellest oleks kahju, sest entusiastid ehitavad oma lahendusi sageli just Llama mudelite peenhäälestusele.
Üldist tehisintellekti ei paista
Veel aasta tagasi rääkisid AI-ettevõtted, nagu oleks AGI (üldine tehisintellekt) kohe käes ja kohutavalt ohtlik. Uurimislaborite mudeleid kirjeldati kui „hirmutavalt häid“. Ometi on juhtivate mudelite areng viimase aasta jooksul platoole jõudnud. Subjektiivne hüpe GPT-4o pealt GPT-5.1 peale on tagasihoidlik. Arendajatele on see mugav, sest mudeli triivi on vähem ja süsteeme on lihtsam töös hoida. Samas on raske veenvalt väita, et „uus mudel on oluliselt parem“.
Pudelikael on üsna selge: AI-ettevõtted on olnud märksa edukamad arvutusvõimsuse hankimisel kui tõeliselt uute, kõrgekvaliteediliste andmete leidmisel.
Mitmed mudelid on purustanud erinevaid benchmark-teste, kuid käituvad päriselus nõrgalt. GPT-4.5 säras Turingi testis, kuid komistas analüüsiülesannetes. Groki suvised benchmark-tulemused olid muljetavaldavad, aga igapäevane kasutus ei vastanud samale tasemele.
Need ebaõnnestumised toovad esile keskse probleemi: ülemäära suured mudelid, mis sisuliselt on oma treeningandmed pähe õppinud, ei üldista kuigi hästi.
AGI saavutamine eeldab uusi lähenemisi ja uusi andmetüüpe. Praegu on aga transformer-põhiste keele- ja nägemismudelite lühiajaline äriline väärtus nii suur, et vähestel ettevõtetel on tegelik motivatsioon senisest lähenemisest kõrvale kalduda.
Kirjastajate tulevik on tume-helge
Lugejad liiguvad autori kirjutatud sisult üle nõudmiseni AI-vastustele. See nihe õõnestab nii reklaami- kui ka tellimusmudeleid. Mõned väljaandjad reageerivad, blokeerides oma sisu AI treenimiseks või kaevates AI-ettevõtteid kohtusse.
Äge vastandumine ei tööta. Oleme juba näinud, kuidas meediafirmad, kes kaebasid Google’i kohtusse “sisu varguse” pärast, kaotasid kiiresti turuosa, kui Google nende “sisu” otsingutulemustest eemaldas. Ühelgi väljaandjal ei ole nii ainulaadset sisu, et seda ei saaks mujalt.
Põhiprobleem ei ole selles, et AI-mudelitel oleks andmetest puudus. Probleem on selles, et puudu jääb unikaalsetest treeningandmetest. Ja kirjastajate põhiprobleem ei ole nende sisu, vaid kasutajakogemus. Kui tehisintellekt annab vastuseid kiiremini, selgemalt ja mugavamalt, jätkavad kasutajad traditsioonilise meedia kõrvale jätmist sõltumata autorite protestidest.
Meediaettevõtted, kes oma sisu AI-le keelavad, kaotavad lisaks ka viite-liikluse, mida AI süsteemid neile muidu tooksid.
AI-mudelite arendajad kasumit veel ei näe
Kuigi tehisintellekti prognoositav majanduslik mõju aastaks 2030 on hinnanguliselt 15,7 triljonit dollarit, on AI-firmade käibed praegu veel kaugel tasemest, mis õigustaks seniseid investeeringuid. OpenAI teenib väidetavalt üle 1 miljardi dollari kuus (umbes 13 miljardit dollarit aastast korduvat tulu – ARR), kuid isegi see peab oluliselt kasvama, et toetada ligikaudu 1 triljoni dollari suurust investeeringuambitsiooni.
Kogu ökosüsteemi loodud väärtuse ja alusmudeleid arendavate ettevõtete kasumlikkuse vahe läheb üha suuremaks.
Tehisintellekti loodud väärtus on juba suurem kui AI-ettevõtete väärtus
Kuigi kaugeltki kõik AI-projektid ei saavuta prognoositud tasuvust, on tehisintellektisüsteemide kogu majanduslik panus ületamas varasemad prognoosid. Statista ennustas kõigest kaks aastat tagasi, et aastaks 2030 on maailmas 900 miljonit tehisintellekti kasutajat. Juba nüüd, 2025. aasta lõpus, on ainuüksi ChatGPT-l ligikaudu 800 miljonit iganädalast kasutajat ja hinnanguline koguarv kõigi AI-lahenduste kasutajaid jääb vahemikku 1–1,5 miljardit.
Tehisintellekt on selgelt muutunud platvormiks. Selle ökosüsteemi loodud koguväärtus on juba praegu palju suurem kui see osa, mille võtavad endale alusmudeleid arendavad ettevõtted. See lõhe ainult kasvab, kui kasutuselevõtt kiireneb ja tehisintellekt põimitakse igasse töövoogu.