Toomas Mõttus rääkis hiljuti veebiseminaril “Guidelines for Integrating Artificial Intelligence (AI) into the Board Agenda”, kus ta esines koos Gediminas Varnase ja Irmantas Beržauskasega. Seminar tutvustas BICG Policy Groupi koostatud juhiseid, mille eesmärk on aidata nõukogudel käsitleda tehisintellekti strateegilise, juhtimisalase ja riskiteemana, mitte lihtsalt järjekordse tehnoloogilise trendina.
Tehisintellekt ei ole enam teema, mille võiks jätta ainult IT-juhi või üksikute entusiastide hooleks. Juhend rõhutab selgelt, et nõukogu roll on tagada, et AI kasutamine oleks seotud ettevõtte strateegia, ärilise mõju, riskijuhtimise ja vastutusega. Nõukogu ei pea juhtima AI projektide igapäevast elluviimist, kuid ta peab tagama, et ettevõte liigub selles valdkonnas teadlikult, kontrollitult ja äriliselt põhjendatult.
Nõukogu peab vaatama AI-d eelkõige strateegilise mõju kaudu. Küsimus ei ole ainult selles, kus saab midagi automatiseerida, vaid selles, kuidas AI muudab kliendiootusi, konkurentsieeliseid, tooteid, teenuseid ja kogu ettevõtte tegutsemisloogikat. Juhend soovitab hinnata, kas AI-d kasutatakse protsesside automatiseerimiseks või inimeste võimendamiseks, ning kas fookus on kliendikogemusel või sisemisel efektiivsusel. Need valikud mõjutavad otseselt nii loodavat väärtust kui ka riskitaset.
AI-sse ei tohiks panustada lihtsalt sellepärast, et kõik teised seda teevad. Soovitustes rõhutatakse riskidega korrigeeritud ROI hindamist, selgete KPI-de seadmist ja kogukulu vaatamist. Nõukogu peab küsima, kas ettevõttel on mõistlik arendada iseenda AI lahendusi või osta valmis tooteid, kas juhtimine peaks olema tsentraliseeritud või tuleks jätta ruumi ka üksuste eksperimenteerimiseks, ning kas organisatsioonil on päriselt olemas vajalikud oskused ja võimekus.
AI riskid tuleb siduda ettevõtte üldise riskijuhtimise raamistikuga. See tähendab, et nõukogu peab nägema kriitiliste AI süsteemide riske, saama ülevaate olulistest intsidentidest, jälgima regulatiivset vastavust ja nõudma selgeid põhimõtteid õigluse, läbipaistvuse, turvalisuse ja vastutuse osas. Eriti oluline on see generatiivse AI puhul, kus vigased, kallutatud või kontrollimata väljundid võivad kiiresti tekitada nii maine- kui ka ärikahju.
Juhised rõhutavad ka, et AI-d ei saa juhtida põhimõttel “panime tööle ja nüüd las ta jookseb”. Vajalik on pidev testimine, tulemuslikkuse jälgimine, inimkontroll ning tagasiside kogumine töötajatelt ja teistelt mõjutatud osapooltelt. Nõukogu roll on nõuda mõõdikuid, mis ei näita ainult rahalist tasuvust, vaid ka mõju protsessidele, kvaliteedile, täpsusele ja organisatsiooni väärtustele.
Sama tähtis on inimeste teema. Baltikumi kontekstis ei ole AI edu ainult tehnoloogia küsimus, vaid otseselt ka talentide, partnerluste ja juhtide harituse küsimus. Juhend soovitab nõukogudel panustada nii enda kui juhtkonna AI-õppesse, arendada sisemisi võimekusi ja kasutada strateegilisi partnerlusi seal, kus ettevõttel endal kõike vajalikku ei ole. Ilma selleta jäävad ka parimad ambitsioonid paberile.